Kõrrepea, kes andis tõsistele täiskasvanutele ninanipsu

30.juuni 2016

5554117t81h1c34
Inessa Saarits ja Anna-Liisa Sääsk hoiavad käes oma esimest raamatut, mis sai pealkirjaks «Haruldaste olendite taskuraamat». Kaanel on Kõrrepead, keda võib täiesti tõsimeeli pidada raamatu idee andjateks.
Foto: Kristiina Baum

.
Lapsemeelsus ja veidrused on need, mis meid omapäraseks teevad ja teistest eristavad. Neid tuleb iga hinna eest säilitada, ka täiskasvanuna.
Nii leiavad Suure-Jaani kooli lõpetanud klassiõed Inessa Saarits ja Anna-Liisa Sääsk. Neid, kes koolinoortega päri, on hulgi: Suure-Jaani kooli direktor Epp Välba, Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse tudeng Hedi Armulik, Viljandi kunstikooli direktor Kristjan Mändmaa, käputäis toetajaid ning paarkümmend hooandjat. Sugulastest, sõpradedest ja klassikaaslastest rääkimata.

Täna kell 16 esitlevad need kaks neidu Viljandi linnaraamatukogus kõigi eelmainitute toel valminud «Haruldaste olendite taskuraamatut». Tosinat silmale nähtamatut olendit tutvustav teos on ühtlasi Suure-Jaani kooli kinkeraamat.

Kohtume Inessa Saaritsa ja Anna-Liisa Sääsega päev enne raamatuesitlust Suure-Jaani Kondase majas. Seal saab 17. juulini näha nende kunstitööde näitust.

Pole just igapäevane, et põhikoolinoored annavad välja oma raamatu. See sai autorite endi sõnul teoks tänu mitmele kokkusattumusele: nad olid õigel ajal õiges kohas ja kohtusid õigete inimestega, jäi vaid üle vooluga kaasa minna.

Sügisel Viljandi gümnaasiumi astuvad neiud rääkisid, et juhuslik kritseldus andis tõuke kaheksanda klassi loovtööks, sellest arenes mõte kunstikooli lõputööks, sai hiljem ühe kultuuriakadeemia tudengi lõputööks ja tipnes kinkeraamatuna. Kõik sai aga alguse Kõrrepeadest.

Kõrrepead köidavad

Anna-Liisa Sääsk rääkis, et mõni aasta tagasi joonistas ta kunstikooli vahetunnis veidra musta pisikese olendi, kelle klassiõde Inessa Kõrrepeaks ristis. See olend on talle kõige südamelähedasem, köidab kõik 12 olendit kokku ja oli omamoodi raamatu sünni ettekuulutaja.

Möödunule tagasi vaadates tunnistasid tüdrukud, et raamatu väljaandmist nad ei lootnud.

«Mõte teha raamat tundus lahe ja ilus, aga me ei uskunud, et see ka teoks saab,» tunnistas Sääsk. Pisut heidutas mõte, miks peaks nende joonistused kellelegi korda minema.

Toetajad arvasid aga teisiti ja nii tekkis tunne, et raamatut vajatakse. Selgus, et olendid liigutasid südant ja tekitasid lugejates äratundmisrõõmu.

«Inimesed ütlevad, et nad tunnevad end Kõrrepeades ära. Ma ei tea, mida nad täpselt mõtlevad, aga nii nad ütlevad,» rääkis Saarits naerdes.

Sääse sõnul tuleb olendeid võtta osaliselt sümbolitena. «Nad näitavad, et siin maailmas on veel midagi, mida silmaga ei näe.»

Tänapäeval on igal agaral võimalik oma teoseid interneti vahendusel üle maailma jagada, ometi otsustasid noored välja anda paberraamatu ja seda mitmel põhjusel. Üks põhjus oli võimalus seda kinkida, teisalt on see auväärsem kui mis tahes interneti teel tehtud avaldus.

«Raamat on käega katsutav, tal on omaväärtus,» leidis Anna-Liisa Sääsk.

Kõik raamatus kujutatud olendid on omamoodi veidrad ja autorid peavad seda suureks väärtuseks. Just kiikse tasub endas arendada ja hoida, leiavad nad. See on ka üks raamatu mõte: julgustada igaüht, ka neid, kes on lapseeast väljas, lasta fantaasial lennata.

Ninanips tõsimeelsusele

«Joonistustes väljendatud lapsikus näitab pigem, et sa oskad mõelda teisiti; et sa hoiad seda veidrust, mis sinus on. Veidrus on väga tähtis, see muudab ja eristab meid üksteisest,» leidis Saarits.

«Maailm on kirju ja see peidab endas palju silmale nähtamatut. Just mõistuseväliselt tehtud kritseldused ärgitavad teadvust ning aitavad inimesel oma fantaasiat hoida. Seda ei tule häbeneda, vaid iga hinna eest elus hoida, et see ka täiskasvanuna ei kaoks,» rääkis Sääsk.

Noored arvavad, et igas inimeses on peidus lapselik tuluke, mida ei pea tingimata kunstiga toitma – igaühel on selleks oma anne.

Kristiina Baum, reporter
kristiina.baum(at)ajaleht.ee
Artikkel Sakalas: http://sakala.postimees.ee/3746593/korrepea-kes-andis-tosistele-taiskasvanutele-ninanipsu