Kunstikooli lõpetajad täitsid viivuks laguneva koolimaja

14.juuni 2017

Rebecca Villemi pilkupüüdev lõputöö ruumiinstallatsioon «Mäluvaht». Kunagist direktori kabinetti täidavad sinised prügilained, mis vahel ka piiksuvad, kui õigesse kohta astuda. | FOTO: Marko Saarm

​Poolt ruumi täitev ja laeni küündiv siniste kämmaldega prügimonstrum on üks neljast Viljandi kunstikooli tänavusest lõputööst. Efektsed, nooruslikud ja sotsiaalselt erksad tööd seati kaitsmiseks üles ajutisele näitusele hüljatud koolimajas Viljandi raekoja kõrval.

«Nendes töödes on tõesti midagi erilist,» ütles Viljandi linnagalerii kuraator Laineli Parrest. «Äkki on kevad sel aastal üldse eriline: mahlad voolasid eriti hästi ja õiepungad on erilised.»

Parresti sõnul oli üllatus, mis teda lõputöid nähes tabas, umbes kuus korda suurem, kui ta oli oodanud. «Väga head, huvitavad, puudutavad, lõbusad ja isiklikud tööd on. Nad on leidnud endale erakordselt sobiva tööriista ehk kunsti ja nad on seda kasutanud väga kõrgel tasemel.»

Rebecca Villem ütles oma töö «Mäluvaht» kohta, et see on inspiratsiooni saanud prügi täis maailmast. «Me seisame selle sees. Seda võib võttagi prügimerena ja sealt nurgast vastu vaatav monstrum on tegelikult prügikoll,» rääkis ta. «Tema näoks on viimsepäevakell. Teadlased on nimelt välja arvutanud aja, mis on jäänud veel maailma lõpuni. Ma hoolin väga loodusest, elusolenditest ja maast.»

Tema kinnitusel võttis tervet klassiruumi täitva installatsiooni loomine päris palju aega. Vahel jõudis ta koju hilistel õhtutundidel ning ka materjali tuli omajagu koguda. «Ma panin kunstikooli üles plakati ja kogumiskasti ning lahked inimesed tõidki mulle sinna prügi. Juhendaja aitas ka koguda,» meenutas noor autor tööprotsessi.

Kui võrrelda praegusi varasemate lõputöödega, siis mahult on need kindlasti kõige suuremad. Lisaks Villemile on seal Kendra Kabaneni, Liis Pauli ja Eli Pauli looming.

«Iga õpilane tegi ruumiteose, mida võib võrrelda isikunäitusega,» rääkis nende juhendaja, kunstikooli õpetaja Rauno Teider. «Olen tüdrukutega väga rahul. Et me oleme neli aastat koos seal koolis õppinud, pakkusin välja, et nad võiksid teha väga uhked lõputööd. Me alustasime nendega juba detsembris. Kõik, mida näha sai, mõtlesid nad ise välja.»

Teideri hinnangul on kunst vorm, mida iga kunstnik täidab oma sisuga, ning seepärast ei andnud ta õpilastele ette ühtegi teemat.

«Mina juhendajana jäin väga rahule. Nad suutsid varasematel aastatel üksteist toetada ja ideid geneerida,» rääkis Teider. «Natuke küll kripeldas, et kuidas nad üksi toime tulevad, aga selgus, et nad on ka üksi väga ägedad. Kõik said kõrgemal tasemel hakkama.»

Varisemisohtlikku hoonesse publikut ei lubata ning näitus jäi sinna pärast lõputööde kaitsmist vaid mõneks päevaks. Küll aga saab kõigi nelja tööga lähemalt tutvuda laupäevase Sakala kultuurikülje vahendusel.

Artikkel Sakalas: http://sakala.postimees.ee/4145473/kunstikooli-lopetajad-taitsid-viivuks-laguneva-koolimaja