Ajal, mil ühiskonnas on rohkesti piiranguid ning kunstisaalides ja -galeriides käia pole võimalik, on Viljandis avatud nii mõnigi välinäitus.
Piirangute aeg teeb akendest kunstigaleriid
11.apr. 2022
11. aprill 2021, 14:10
See, et näitusesaalid on suletud, annab akendele võimaluse galeriiks saada. Viljandi kunstikooli akendel on praegu omanäoline munanäitus.
Tühjaks jäänud kuulutustahvleid kaunistavad kunstikooli õpilaste tööd ja spordihoone klaasseintel võib vaadata fotonäitust. Kunstikool on võtnud eesmärgiks pakkuda näitusi ka oma akendel. Läinud nädalal võis seal näha näiteks maalitud mune.
Kunstikooli direktor Laineli Parrest rääkis, et praegu on neil kuraatoriks õpetaja Reet Talimaa ja munanäitus valmis vabatahtliku distantsõppe osana. Õpilased tõid sinna enda maalitud mune ning õpetaja kogus need kokku ja kujundas neist väljapaneku. Sealjuures oli ka informatiivne osa: teadvustati linnuliike ja anti sõnum pesitsusrahu hoidmise kohta.
Viljandi tühjaks jäänud kuulutustahvleid kaunistavad kunstikooli õpilaste tööd.
Pandeemiaaegsed galeriid
“Praegune olukord on andnud sellisele kunstile palju suurema vaatajaskonna,” ütles Viljandi linnakunstnik Kristi Kangilaski ning nentis, et inimesed on leidlikud. “Kriis paneb meid kastist välja ja ühes sellega ka toast välja mõtlema.”
Seda, et näitus tuuakse aknale või siseruumist välja, praktiseeritakse maailmas Kangilaski sõnul palju ning mõnes linnas riputavad lapsed koduakendele oma joonistusi, et möödakäijatel oleks lõbusam. “Jalutada on meil ju enamasti võimalik.”
Nagu Kangilaski ütles, on väga tore, et kunstikool linnaruumi kaunistamisse sellise panuse annab, ja sellest võiksid eeskuju võtta kõik, kellel on aknad üldkasutatava ala poole – see tähendab praegusel ajal ju juba galerii omamist.
Kingitus kogukonnale
Linnarahvas on kunstikooli õpilaste töödest osa saanud varemgi. Laineli Parrest meenutas, et kaunisatud on näiteks muuseumi ust ja 2015. aastal sai päris palju kõlapinda raudteejaama juures nägude sein. “Aga niimoodi nagu praegu – see on uskumatu. Arhiivist tuleb selliseid pärle välja, et me juba vaikselt mõtleme, kuidas saada endale välinäituse pinda. Ma kujutan ette, et inimestel on praegu laste katsetusigi tore vaadata. Lossi tänavale panime välja sellised pastellikatsetused, millega õpiti värvide koosmõju.”
Parrest nentis, et tavapärasel ajal lisavad linnaõhustikule värvi reklaamid ja kuulutused, aga et neid praegu pole, paistab iga noore kunstniku töö hästi silma.
“See võiks ju olla ka üleskutse rohkematele,” rääkis ta. “Et ka kauplused ja mitmesugused muud avalikult vaadeldavad pinnad saaksid rõõmu ja iluga täidetud. Kuhugi reisida ja pidusid korraldada sõpradega ju ei saa. Selline vaheldus on paras kingitus kogukonnale.”
