Viljandis tuleb huvihariduse eest alates sügisest hakata rohkem maksma

20.aug. 2022

Triin Loide, Sakala arvamustoimetaja
19. august 2022, 16:54

Hinnatõus katab kunstikooli direktori sõnutsi vajadused, palgafondi oleks aga hädasti lisaraha vaja.Foto: Elmo Riig

Vastu algavat sügist on Viljandi huviharidust pakkuvad asutused saatnud linnavalitsusele taotluse uuest õppeaastast hindu tõsta. Lapsevanematel tuleb alates sügisest arvestada, et kõik hinnad tõusevad keskmiselt viie euro võrra. Tõus pole aga tingitud inflatsioonist, vaid linna eelarvestrateegiast, mis sellise regulaarse tõusu ette näeb.

Viljandi huvikool, muusikakool, spordikool ja kunstikool on linnavalitsusele edastanud taotluse, millega soovitakse lähtuvalt linna eelarvestrateegiast tõsta ringitasusid. Enamasti on ringitasude tõus 20–25 protsendi piirimail ning jääb viie euro kanti. Nii näiteks tuleb Viljandi muusikakooli põhiõppe eest alates sügisest lapsevanematel leida senise 33 euro asemel 38 eurot kuus ning süvaõppe eest senise 45 euro asemel 50 eurot kuus.

Praegu veel Viljandi muusikakooli direktorina töötav Tonio Tamra, kes valmistub Viljandi kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna abilinnapeaks hakkama, märkis, et praegune tõus pole seotud inflatsiooni ega üleüldise hinnatõusu lainel sõitmisega, vaid Viljandi eelarvestrateegiasse on hinnatõus aastaid tagasi sisse kirjutatud – kunagi väga ajale jalgu jäänud huvikoolide kohatasude osas langetati otsus, et hinnatõus tuleb iga kahe aasta tagant. “Praegust hinnatõusu me seetõttu ära jätta ei saakski, selline on linnaeelarve poliitika ning oleme selle vastu võimetud,” märkis Tamra. “Lisaks peaksime siis kuskilt mujalt selle arvelt kokku hoidma, kas siis töötajate palgafondist või majandamiskuludest.”

Üleüldine hinnatõus mõjutab muusikakooli kuluridu ning ka palgasurve on täiesti olemas, ent Tamra kinnitusel ei ole praegu plaani huvihariduse hindu veel rohkem tõsta, vähemalt mitte muusikakoolis. “Ei, rohkem tõsta kindlasti mitte,” kinnitas ta. “Muusikakoolis oleme oma hinnatasemelt nüüdseks jõudnud juba üle Eesti keskmise, kunagi olime kõvasti alla selle. See piir hakkab minu arvates juba kätte jõudma, kus huvihariduse hind võib takistada lapsevanemaid lapsi huvikooli üldse panemast. Mujal omavalitsustes pole hinnatõusud nii suured olnud, meil on nüüd siis süvaõppe hind rekordiline 50 eurot kuus. Tallinn on muidugi teine asi, aga teistes omavalitsustes see nii kõrge pole. Soovin, et see jääks nüüd sinna tükiks ajaks pidama, kuigi tuleb tunnistada, et palgad ei ole eriti tõusnud ning see küsimus vajab muidugi lahendamist.”

Tonio Tamra sõnutsi on Viljandi linnal siiski üsna hästi toimiv sotsiaalabi süsteem ning tema teada pole ükski laps rahapuudusel Viljandi muusikakoolis hariduse omandamist katkestanud ning üleüldise hinnatõusuga hätta jäävatele lapsevanematele tuleb kindlasti linn appi, kui muud varianti ei ole.

Mis hinnatõusust tulevikus edaspidi saab, seda ei osanud Tamra öelda. “Eelarvestrateegia näeb ette, et kahe aasta pärast peaks tulema jälle uus hinnatõus,” märkis ta. “Kas seda seda strateegiat tuleks muuta või mitte, eks seda tuleb jooksvalt vaadata. Mida teevad tulevikus teised hinnad ja inflatsioon, seda me ju praegu ei tea.”

215 õppuriga Viljandi kunstikoolis on ringitasude eesootavad tõusud samas suurusjärgus. Nii näiteks tuleb septembrist arvestada, et algõpe hakkab senise 20 euro asemel maksma 25 eurot kuus ning põhiõpe 27 euro asemel 32 eurot.

Kunstikooli direktor Laineli Parrest avaldas lootust, et hinnatõus on lapsevanematele üleüldise hinnatõusu taustal siiski taskukohane, eriti arvestades, et Viljandi kunstikooli tasud ei ole kuigi kõrged. “Lisaks tasub alati meeles pidada, et need summad, millega linn huviharidust toetab ja doteerib, on üsna suured,” märkis Parrest. “Meil on linnas tegelikult selles osas hästi, et huviharidust väärtustatakse päriselt, see pole ainult sõnakõlks. Südamest loodan, et hinnatõus on kõigile vastuvõetav ja keegi ei jää kunstikooli sellepärast tulemata.”

Parresti kinnitusel on umbes viieeurone ringitasude plaaniline tõus esialgu selline, et tema arvutuste kohaselt piisab sellest kulude katmiseks. Ta avaldas siiski lootust, et ehk näeb eelarvestrateegia ette ka midagi rekordilise inflatsiooni osas, ent sõnas, et praegu saab kunstikool hakkama. Kunstikooli materjalide hinnad ei ole mitmekordistunud ning kriitiline varu vajalikku on koolil olemas. “Õppetöö hinnatõusu taha ei ei jää, oleme siin olemas selleks, et hakkama saada. Ega siis loovus ja materjalid pole maailmast kuhugi kadunud,” lisas ta. “Praegu ei ole hinnatõus üle meie materjalide rullunud, mitmesajakordset hinnatõusu pole olnud. Kunstikool saab kindlasti hakkama. Alati.”

Tõsiseks murekohaks on aga direktori sõnutsi huvikooli õpetajate palgad. “Ütleme ausalt, et huvikooli õpetaja ja palk … Seda võib nimetada palgavaesuseks,” nentis ta. Huvikooli täiskohaga õpetajale on ette nähtud ainult 945 euro suurune brutopalk, enamasti töötavad õpetajad aga osalise koormusega. “Need palgalipikud, mida ma siin allkirjastan, on enamasti 200 ja 600 euro vahel,” tõi ta näite. “See on täiesti masendav.”

Seejuures tuleb tema sõnul arvesse võtta ka asjaolu, et ametliku koormuse ja reaalse töökoormuse vahel on tihtipeale käärid – enamik huviharidust andvaid pühendunud õpetajaid teeb sisuliselt siiski täiskoormusega võrreldavat tööd.

“Summad on miniatuursed,” arvas Parrest. “See on suur teema. Raske teema. Pean huviharidust inimese õpiteel vaat et üheks kõige olulisemaks komponendiks, need hoovad ei ole praegu üldse tasakaalus, kui võrrelda tavakooli ja huvikoolide õpetajate palgataset.”

Parrest rõhutas, et palgaküsimus huvihariduses ei ole muidugi nii must-valge ning et arvestada tuleb ka loomingulisuse, kutsumuse ja asjaoluga, et inimesed valivad siiski huvikoolis töötamise endale vabatahtlikult. “Mängu tulevad kõrvaltegevused, paljud huvikoolides õpetavad inimesed ei huvitu üldse palgast. Mina tulin siia tööle siis, kui töötasin Linnagaleriis kuraatorina ning pärast tööd tundide andmine oli mulle tohutu vaheldus ja eneseteostus, mul polnud aimugi, palju ma palka saan. Lisaks noored õpetajad, kes lihvivad vilumust ja omandavad kogemusi, ja nõnda edasi, eks seegi ole hindamatu.”

Samas sõnas Parrest, et palgaküsimus on siiski väga oluline ning tema hinnangul ei möödu huvihariduse andjatel pea mitte ainsatki seminari, koosolekut või inspiratsioonipäeva, kus palgaküsimust ei arutataks ega sellest juttu ei tuleks. “Kogu aeg jälgime, et see teema oleks aktuaalne, kuni õpetajate palgad ühtlustuvad,” rääkis ta. “Ent tööl peab muidugi inimesi hoidma töörõõm ja tunne, et nad on päriselt vajalikud ja asendamatud.

Samamoodi ja samas suurusjärgus tõusevad ka Viljandi huvikooli ja spordikooli tasud. Spordikooli õppetreeningrühmade õppetasu tõuseb viie euro võrra, seniselt 25 eurolt 30 eurole. Teistel rühmadel jäävad õppetasud siiski endisele tasemele.

Artikkel Sakalas: https://sakala.postimees.ee/7588071/viljandis-tuleb-huvihariduse-eest-alates-sugisest-hakata-rohkem-maksma